Laulatus

Perekonna loomine
Kirik toetab perekonda ja perekonna loomist. Abielu on Jumala seatud, et mees ja naine võiksid kogeda õnne, toetada teineteist ja kasvatada lapsi. Jeesus põhjendab abielu: “Loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks. Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!” (Mk 10:6-9)

Kiriklikus keelepruugis tehakse vahet kristliku ja kodanliku abielu vahel, st kirikus laulatatud ja laulatamata abielu vahel. Kui veel 19. sajandil kehtis üksnes laulatatud abielu, siis hiljem hakkasid abielusid registreerima kõrvuti kirik ja riigiorganid. Nõukogude okupatsiooni ajal võeti kirikult õigus abielusid registreerida. Kirik laulatas ainult neid paare, kes olid perekonnaseisuametis oma abielu registreerinud.

Laulatus on talitus, kus mees ja naine Jumala nimel sõlmivad omavahel kristliku abielulepingu, millega pruutpaar seob ennast jäädavaks ja lahutamatuks kooseluks. Vaimulik on seejuures kirikupoolne tunnistaja ja lepingu seaduslikkuse kinnitaja. Laulatus on loomulikult ka eestpalve– ja õnnistustalitus, millega pruutpaar ja pulmarahvas palub abielutõotuse täitmiseks Jumala õnnistust.

 Laulatus Paide Püha Risti kirikus

Abiellumisega teadvustab pruutpaar oma sugulastele ja kogu ühiskonnale, et nad tahavad elada koos, jagada rõõme ja kannatusi, üksteise ja oma laste eest võrdselt vastutada.

Paljud abielupaarid, kes on juba aastaid koos elanud, soovivad kogudusega liitumise järel ka oma abielu laulatamist. Vahel on laulatus toimunud isegi seoses hõbepulmaga.

 

Laulatustalitus
EELKs laulatatakse koguduse täisõiguslikke liikmeid, seega peavad tulevased abikaasad olema ristitud ja leeris käinud. Erinevatesse konfessioonidesse kuuluvate inimeste laulatamisel eeldatakse, et nad on oma koguduse täisõiguslikud liikmed.

Pruutpaar lepib õpetajaga kokku laulatuse üksikasjad, soovi korral valib ka laulud ja  muusika. Laulatusele võib eelneda eraldi kihlus, millega pruutpaar annab avalikult teada oma abiellumise soovist. Enne laulatamist on tavaks jumalateenistusel kogudusele laulatusesoovijatest teatada. Kui abielusid sõlmiti ainult kirikus, siis toimis avalik pruutpaaride kuulutamine kui kontrollimehhanism: kas peigmees ja pruut võivad abielluda või on selleks takistusi. Tänapäeval kannab kuulutamine lisa–eesmärki:  kutsuda kogudust eestpalvele  abiellu.